10. märts- 1. aprill

Nädalake tagasi
Mul uusi pilte ei ole seega on kõik mingist vanast ajast:P. See oli oktoobris vist, meie päevane väljasõit kuskile järve äärde..
Võrkpallivõistlustel detsembris...

Meie spordiväljak, kus me trenni teeme:)!!

Reedel kool venis nagu ikka, aga varsti oli läbi ja sai jälle trenni minna. Pärast passisin vist Suusi juures ja dinner ja läksime Jose juurde mu Vana-Tallinnat jooma, mis vanemad mullle tõid. Enamustele inimestele paistis maitsevatJ! Pärast haarasime paar sõpra kaasa ja Sohosse. Tahtsime ühte uut klubi üle vaadata, Butterfly, kus pidi isegi tantsupõrand olema….pärast mõningast seiklemist ja otsimist leidsime kohe üsna Soho kõrvalt üles ja sisse astudes saime kreepsu ja pidasime seal vastu nii umbes 4 minutit võib-olla…Seal oli hunnik väga õudsaid esinejaid, me tõesti ei mõistnud, kuidas sellist koledat ja musta asja lavale lastakse aga no hea küll. Varsti nägime juba ka neidu liblikakostüümis lae alt trossiga alla hõljumas, pudel alkoholi ühes…eks see ole jah mugav kui baarikapp on lae all haha. Oli mis ta oli, aga meile väga ei meeldinud ja liikusime edasi ikka Sohosse, kus oli tore nagu alati.

Laupäeva hommikul nõudsid mitte väljas käinud inimesed trenni ja ega seal midagi, ikka tuleb nõustuda. Ainuke viga oli mu levi puudumine Suusi toas ja sain sõnumi kätte alles siis kui neil trenn läbi oli, mis siis ikka ajasime ennast üles, et otse lõunale minna. Pidin õhtul Patrickuga selle trenni järgi tegema, sest meile ei andnud rahu, et meil üks trenn vahele jäi, aga ta ei jõudnud enne õhtusööki linnast tagasi, niiet ka see plaan jäi poolikuks.

Ajasin ennast üle hulga aja koju, et natuke vanematega juttu rääkida ja varsti jälle õhtusöögile. Pärast istusime paari sõbraga poole ööni teiste ühikas ja ajasime asjalikke asju hihi.

Järgmiseks hommikuks oli mulle lubatud kurja trenni, mis ka tuli….liiiga palju jooksmist ja kätekõverdusi ja kõike oli liiga palju. Üle hulga aja esimene trenn, mida 7x arvasin, et ma ära ei lõpeta, aga läbi häda ikka jõudsin lõpuni…tunne oli aga seda parem.

Õhtul käisime moslemirestoranis ja kõik olid nädalavahetusest ja puhkamisest nii kurnatud, et minda üsna vara koju.

Nädala sees jälle kõik päevad vana rada….kooli, koolist hooga trenni, trennist lõunale, lõunalt koju õppima ja muid asju ajama ja siis 8 paiku jälle sööma.

Esmaspäeva õhtul sai natuke mittevajalikku draamat, mida ma siin kohe üldse taga ei igatse aga eks naise loomus ikka tahab vahel seda tekitada… Pärast korra korra Deep Blue-sse, aga kuna me teisipäeva hommikul ikka kooli kavatsesime minna siis oli see tõesti ainult korra. Teisipäeval sai draama ka ära lahendatud ja kõik sai jälle vana toreduse rada edasi minnaJ.

Terve selle nädala elasin veel üsnagi Suusi juures teises ühikas. Kuna ta aga pühapäeval pidi tagasi Saksamaale minema, siis reedel plaanisime tüdrukutega linna sööma minna. Lõpuks haarasime ikka kõik inimesed kaasa ja tõttasime taksodega kohale. Istusime õues ja mugisime head toitu, kõige nunnum selle juures oli see, et meil läks siin vahepeal soojaks, oeh kuidas me seda soojust olime igatsenud. Reaalselt kahe päevaga sai talvest suvi, ühel hetkel oli max 15 kraadi ja järgmisel 25+. See ikka kõigub veel natuke, et vahel on ikka jahedamaid päevi ka, aga enamasti on juba vägagi t-särgi ilm. Ainuke halb asi, mis sellega koos tuli oli peaagu igapäevane umbes 98% õhuniiskus. Pole vaja vist lisada, et sel ajal ei kuiva mitte midagi mitte kuskil ja nii me saime kõigele muule lisaks näiteks kasutada kõiki koridore uisuväljana, kaunis. Sel õhtul aga oli mõnus ja seal kohas oli siiani kõige hirmsam vets Hiinas. Dongmeni vets ei olnud selle kõrval midagi. Sinna jõudmiseks sai paar korda peaaegu ära eksida ja kööki jõuda ja kuskile mülkasse astuda ja kuigi mina rotte ei näinud, siis Suusi nägi teel sinna 5te!!! rotti.

Poisid avastasid, et olime ühe ladyboy klubi vmi lähedal, kuhu olime plaaninud kunagi minna, aga polnud veel jõudnud niiet otsustasimegi siis sinna sisse astuda. Ladyboyd esinesid ja laulsid ja tantsisid ja olid muhedad. Sai ikka kõvasti naerda kui üks neist meie ühte sõpra märkas ja ikka pikalt temal peatus haha. 12 ajal otsustasid pea kõik lahkuda, aga mina, Suusi ja Jose liikusime edasi Sohosse. Hiljem liitus meiega veel ka Kris. Õhtu kaunis nagu nad kõik.

Laupäeva hommikul oli vaja ennast jälle trenniks üles peksta ja ülejäänud päev läks üsna mitte midagi tehes ja enne õhtusööki avastas Suusi, et tal on lennukipiletiga mingi jama ja peab lennujaama helistama, kutsusime abi ja asi sai siiski lahendatud, kuigi lennujaamas ta äraminekul tõusis taas probleeme, aga etteruttavalt võin öelda, et ta jõudis siiski Saksamaale.

See õhtu käisime kõik koos veel Sichuani restoranis. Me Suusiga passisime pärast tema juures veel poole ööni. Järgmine päev 9.30 jälle trenni ja lõunale ja pessu ja siis käisime veel poes ja jõime ühika ees viimase „head teed“ õlle ja pärast seda ta juba pidigi minema. Haarasime Suusi toast veel asju, mida hoiustada ja endale võtta ja juba pidigi lahkuma. Kurb oli, sest see tuba oli viimased paar kuud juba rohkem nagu minu kodu ka olnud, mis siis ikka. Panime Suusi takso peale ja nii ta läks. Ta oli ainuke inimene meie Hiina perekonnast, kes enne suve ära pidi minema, aga tundub, et siit on võimatu lahkuda, et ta otsustas, et laenab vanematelt raha ja tuleb ikkagi tagasi. Ta saab oma bakatööd ju igal pool kirjutada:P. Seega mai alguses tuleb ta tagasi, juhheiJ.

Kuna ilmad olid kogu aeg nii ilusad, siis kodus olemine on muutunud lausa piinarikkaks ja ülejäänud nädala rutiinile- kool, trenn, lõuna, tsill ja õhtusöök- lisandus nüüd veel ka mööda Nanningu enne õhtusööki ringi uitamine ja see on muutunud mu vägagi lemmiktegevuses viimasel ajal. Pean ennast sundima koju jääma mingi kellani ja kui kell kukub, olen ma läinud.

Varasemalt olid meil neljapäevad vabad, aga sellest nädalast hakkas meie Hiina kultuuri aine ka pihta. Päris tore ja huvitav oli isegi ja õpetaja tore, aga 4 tundi järjest ühte ainet on veidi liiga palju. Kui see välja jätta, siis suutis see aine mind täitsa positiivselt üllatada…. vähemalt esimene kord.

Neljapäeva õhtul midagi väga erilist ei toimunud, aga mingil põhjusel reedel peaaegu keegi kooli ei jõudnud, va Tuuli ja mina üheks loenguks. Pärast jooksuga, nagu ikka, trenni ja reedene päev läks üsna tsillilt, olime kõik muhedad ja pesin äkki pesu ja värki, sest ilm on nii ilus, mõnna mõnna. Õhtul otsustasime Tuuliga enne õhtusööki minna parki istuma ja mu sünnipäeva veini jooma, mis oli mu sünnipäevast alates head aega oodanud ja kuna ilm oli liiga ilus, et kodus istuda ja õppida siis nii ta läks. Hiljem dongmeni ja ma vahtisin õhtul hiljem sõbraga veidi filme.

Laupäeva hommikul jälle trenni, nii laupäeval kui pühapäeval oli teemaks vist enesetapp, sest jah esmaspäevases trennis sai ainult vingumist kuulda, kuidas kõik lihased on nii haiged, aga nagu me ikka naerame, siis see on väga nauditav valu. Need igapäevased lõuatõmbed jms teevad lõpuks ikka oma töö.

Laupäeva jällegi üsna tsill päev, veidi õppimist ja veidi ringi jalutamist. Pühapäevaks olin ma plaaninud ainult õppimise ja kuna trenn oli juba 9.30 hommikul siis oli pea terve päev aega seda teha, aga nagu ikka suutsin ma vahepeal magama jääda ja siis tuli Kris külla ja tiris mu välja. Ta harrastab seda üsna tihti ja ta juba tead, et kui väljas on ilus ilm, siis ma ei suuda ära öelda. Olime õues veidi muhedad ja 4st plaanisin siis oma õpimaratoni jätkata ja veidi aega isegi õnnestus, kuni saabus Jakob jutuga, et lähme lähme, täna on see kunagi plaanitud võistlus. Me polnud midagi kuulnud, aga hiljem tuli välja, et tal oli õigus, aga see hakkas tegelikult tunnike hiljem. Kella 6 paiku kogunesime, et alustada võistlustega, kus on 2 võistkonda ja keskel on pudel, mida mõlemad võistkonnad kordamööda palliga u 5 meetri kauguselt pikali peavad viskama. Mõlemas võistkonnas oli 4 inimest ja igal ühel oli pudel õlut ja kui su võistkond pudeli pikali saab, siis saab nii kaua juua kui vastasmeeskond pudeli püsti paneb ja palli tagasi üle joone toob (meil palli ei olnud, aga kasutasime sibulat, mille le natuke teipi ümber tõmbasime, töötas kenasti:P). Olid mõned lisareeglid ja särgid-värgid aga laias laastus võidab see, kelle võistkonna kõik pudelid enne tühjaks saavad. Joosta sai, naerda sai, kõike sai. Mängisime esialgu vist 3 ringi, sest keegi pidi ju võitjaks ka tulema, viimane mäng oli juba üsna pimedas ja käsikobamisi, aga seda naljakam oli. Pärast seda dinner ja millegipärast otsustati, et on lahe mõte hakata küüslaauke õlle sisse panema, mis siis ikka, pärast taheti veek üks lisamäng teha ja see oli juba kottpimedas. Pudeli juures oli ainult väike lambike, et täitsa võssa ei sihiks. Pühapäevaks nalja kui palju, pole ammu nii palju naernud ja vastasvõistkonna peale karjunud hihi. Esmaspäeva hommikul isegi üllatavalt kõik jõudsid ilusti kooli, kuigi tunnid ise ei olnud just liialt põnevad see päev.

Pean veel korra lisama, et ilmad on endiselt nii mõnusad, ma enam ei kujuta ette, kuidas Eesti talves elada võiks olla, kui kuskil on soee ja mõnus!! Edu teile ja ehk saabub teile ka varsti soe soe kevadJ!!!

Millalgi nädala alguse poole saime teada, et järgmise nädala kolmapäeval on siin mingi püha ja kuna hiinlased tahavad alati, et oleks 3 vaba päeva koos, siis teatati meile, et ka nädalavahetusel on kool ja siis esmaspäev kuni kolmapäev vaba….oeh 7 päeva järjest kooli ei tundunud sel hetkel ahvatlev, aga mis siis ikka.

Mis siis veel põnevat vahepeal…hmm teisipäeval suutsin trennis hüppeliigesele midagi teha ja lonkasin 2 päeva…kolmapäeval mul keelati trenni minna, aga meid on siin trennisõltlasteks muudetud, et läksin siiski ja tegin oma trenni, milles ei olnud midagi jalgadele. Ise olin megakuri, sest see päev oli just üks õelamaid trenne teistel ja ma polnud seda veel teinud ka, aga mis siis ikka, järgmine kord. Neljapäeval oli nagu ikka trennivaba ja nii sai jalg 2 päeva puhkust ja reedel oli kõik jälle nagu vanasti ja sai korralikult kaasa tehaJ.

Neljapäeva pärastlõunal toimusid minu ühika ees esinemised. Aprillis on Tais mingi veefestival ja siis nad korraldavad seda siin ka ja selle tarvis paluti kõiki (kes tahavad siiski) mingi etteaste välja mõelda. Sel päeval vaadati need kavad üle, et mis sobib veefestivalile ja mis mitte. Iseenesest oli ju täitsa tore, aga enamuste aasiakate kavad olid üsna aeglased ja päris igavad, aga me Patrickuga suutsime selle kuidagi ikkagi üsna lõbusaks muuta. Minu lemmik oli vist ühe indoneesia sõbranna ja tema grupi mingi indoneesia tants, kui seda nii võib nimetada ja kuna see oli eelviimane nendest esinemistest, siis ma olin sunnitud kõik ära vaatama.

Reede õhtul istusime ja sõime ikka dongmenis ja peale kella kümmet läksime ühe sõbraga ratastega linna, kuna tal oli vaja midagi osta ja kuna sattusime klubitänavale siis oli ju vaja natuke klubist ka läbi astuda. Saime kõvasti naerda, sest klubi ette on alati pargitud ferrarid ja porsche-d ja kes teab, mis autod ja siis meie tahtsime oma jalgrattad ka kuskile nihverdada. Tagasi hakkasime tulema vist umbes 3e ajal ja sõitsime veel mõnest kohast läbi ja vaatasime näiteks mida teevad poole nelja ajal öösel kohalikud lõbutüdrukud. Kokkuvõttes oli öösel sõitmine megaäge, sest tänavad on täiesti tühjad ja keegi ei kossita liikluses ees ja ei aja sind oma suurepäraste sõituoskustega närvi…võit võit igal juhul. Arvatavasti harrastame seda nüüd tihemini. Ainuke mitte nii tore asi selle juures oli see, et varsti pidi ärkama, et kooli (laupäev yay) minna. Pühapäevaks olin ma sellest nädalast kuidagi väsinud ja otsustasin siis ennast üks kord välja magada. Järgneval 3l vabal päeval ei saa seda niikuinii teha, sest meil on trennid siis arvatavasti kell 9.30 hommikul. Nüüd ma siis siin istun ja kirjutan blogi ja ootan, et teised koolist tagasi jõuaksid, et saaks trenni minnaJ.

Teie aga nagu ikka olge mõnusad!!

Pai pai

Ai sha lu 爱莎露

Ai sha na 爱莎哪

Ai lu sha 爱露莎

( Mu hiina nimi, mida erinevad inimesed mingil põhjusel erinevalt kasutavad, aga nüüdseks on kõikide nimedega juba oma lugu ja nali kaasas, et enam ei häiri kui valesti kutsutakse hihi.)

24. jaanuar -9. märts

Seekord teen tõesti kiire ülevaate sellest, mis viimase kuu + jooksul juhtunud on.
24ndal tagasi koju jõudes läksin Suusi, Patricku ja Sandaniga (ainsad veel siin olevad inimesed) lõunale ja enam koju ei jõudnudki, sest polnud ju ammu näinud ja siis oli vaja viimast võtta. Õhtul Suusi ja Patrickuga veel Sohosse. Äärmiselt kodune on see koht juba peaks mainima.
Järgmisel päeval sain ka nendega veel ringi lenneldud ja kella 6 paiku panin nad peaaegu pisar silmanurgas takso peale, nad läksid nädalakeseks Hainani saarele soojust nautima. Ma olin ametlikult tervest meie Dongmeni gangist sel hetkel ainuke inimene Nanningus ja pea kõik poed ja söögikohad olid endiselt Hiina uue aasta tõttu suletud. Mõtlesin, et suren selle poole nädala jooksul igavusse, aga tegelikult oli teha küll ja rohkem ja lõpuks ikka väga kaugele ei jõudnud oma asjadega, sest järgmisel päeval tuli juba 1 sõber tagasi ja siis sai juba koos aega veedetud ja varsti oli ka Tuuli tagasi Nanningus. Päevad läksid nagu lennates ja laupäeval, 28nda jaanuari õhtul, oligi mu pere juba kohal☺!!

Kuna mina oma ajaarvamisega natuke pange panin, siis kui mina meie kokkusaamiskohta kohale jõudsin, ootasid nemad mind juba seal. Nii veider oli, nagu polekski 5 kuud neid mitte näinud. Majutasime nad üsna minu lähedale ühte hotelli ja käisime söömas (endiselt väga palju valikut polnud, sest enamus kohad endiselt kinni). Hotell oli neil tore, aga kuna siin on see aasta ebaharilikult külm ja soendust väga ei tunta, siis oli tuba külm, aga nad pidasid vapralt vastu.
Järgmisel päeval käisime loomaaias (kus mul Eesti telefon ära varastati ja sellega tekitati natuke peavalu, aga mis siis ikka…pätid) ja jalutasime niisama ringi. Esialgu olime Nanningus vist nii umbes 4 päeva. Muuhulgas näitasin neile linna ärihoonete piirkonda ja käisime seal Guangxi provintsi kõike kõrgemas hoones, vist midaig 50 korruse kanti. Üritasin neid ikka sellise õige Hiinaga ka veidi šokeerida ja viisin nad sinna keelatud loomade turule, millest ma kunagi varem kirjutasin ja üldse sellistesse hiinalikumatesse kohtadesse ja rajoonidesse. Nad liialt šokeeritud polnud, peale Hanna kõik ju enne Hiinas käinud ka. Shoppasime, sõime-(mu sõpradega ja ilma), käisime massosatsioonis või midaiganes Heiko selle kohta ütleb hehe ja ma ei teagi mida veel, ega siin Nanningus niiväga midagi vaadata ei olegi, et jalutasime niisama ringi ja olime muhedad. Vahepeal hankisime omale rongipiletid, et Guilini minna ja üks hommik varakult asusimegi teele. Jalutasime vihmases Guilinis niisama ringi ja tegime plaane, et järgmisel päeval minna Guilinist veidi eemal olevaid Longshengi riisiterrasse vaatama. Nii ka läks ja kuna jõudsime kohale üsna varakult ja õnneks polnud sel ajal seal veel eriti turiste. Väga väga super koht. Vaatasime kuidas riisi kasvatatakse mägedes ja jalutasime seal vahel ja vaatasime kohalikku küla. Mõnus mõnus. Õhtul oli mul mitte väga mõnus toidumürgitus, mida mul esineb ikka väga väga harva ja see oli raudselt elu kõige hullem. Super ajastus!!
Järgmieks päevaks olime ostnud ekskursiooni? Guilinist Yangshuosse. Kiire bussisõit Li jõe äärde ja 4,5 tunnine laevasõit võis alata. Ilm ei olnud just parim, aga vähemalt väga hall ikka ei olnud, et oli võimalik ikka mägesid ja asju ka näha. Mina olin sellel reisil juba käinud, niiet pool magasin kuskil allkorrusel, sest tervis ei olnud veel liialt kiita. Pärastlõunal jõudsime Yangshuosse ja jalutasime veidi ringi ja otsisime oma hotelli üles. Pidime algse plaani kohasel järgmisel päeval juba tagasi Nanningu tulema, ag mõtlesime siis, et ei viitsi tormata ja jäime 2ks ööks sinna. Esimesel õhtul läksid teised linna peale ja sööma ja mina koju magama ja kõiksugu rõvedat rohtu sööma..njom!
Järgmisel päeval vaatasime jällegi niisama ringi ja Heiko ja isa käisid vaatamas, kuidas kormoranid kala püüavad, me naistega vist shoppasime samal ajal. Järgmisel hommikul varakult bussile ja loksusime nii 6 tunnikest jälle Nanningu tagasi, otsisime rongipiletid, et minna Guangzhousse ja sealt edasi Hong Kongi, aga rongipiletid olid selle totu uusaasta pärast (endiselt) veel ka järgmiseks nädalaks kõik välja müüdud ja pidime siis jälle bussiga leppima.
Teised taidlesid sel päeval vist rohkem ise ringi ja mina pakkisin asju, mida Hong Kongi võtta ja mõningaid asju, mida teistega juba koju ära saata. Õhtul käisime mu lemmikrestoranis, mis oli nüüd lõpuks ometi avatud. Tuuli ja Suusi ühinesid ka meiega ja 11 ajal läksid vanemad koju ja mina, Suusi, Kris, Heiko ja Hanna tipsutasime veidi Suusi juures ja siis nagu ikka Sohosse…oli vaja ju kodustele ka Hiina ööelu näidata. Käisime tegelikult teistest klubidest ka läbi, et nad näeksid erinevaid kohti.

Järgmine päev jalutasime igast elukate turul ja vaatasime väikeste hütikeste rajooni, kus tapeti just kanu ja oleks saanud kanaverd juua☺. Seal kõrval on kontrastiks ka kallite majade rajoon, neid kahte osa eraldab vaid sõidutee. 5 aasta pärast tagasi tulles vist esmanimetatud osa alles poleks…
Veel kiire õhtusöök. Jätsin teised veel sööma ja pidin pangas käima kiirelt enne minekut, tirisin Suusi ka kaasa ja sai temaga ka veel natuke juttu puhutud. 8 paiku taksosse ja linna teises otsas oleva bussijaama poole teele.

Buss oli muidugi superluks, mõlemas ääres ainult 1 rida voodeid, tavalise 3 rea asemel siis kokku 2, et seal sai ennast isegi keerata ja ei pidanud naabrile suhu vaatama. Saime kõik isegi magada …… meeldiv üllatus. Bussiga kihutasime siis Guangzhousse ja sealt edasi rongiga Hong Kongi. Lõunast olime kohal ja suundusime oma hostelisse, kus pidime natuke käte ja jalgadega vehkima, sest nad ei leidnud meie reserveeringut aga lõpuks saime ikka om atoad kätte. Koht oli linna mõttes super ja hind HK kohta sama tuba piisavalt suur et seal ennast ringi keerata. See koht on HK-is suhteliselt kurikuulus, seda lugesin ma kuskilt raamatust ja isegi mu sõbrad siin kõik esimese asjana küsisid, kas ma ööbisin seal. Mitte, et mul oleks midagi India ja Aafrika meeste vastu, aga kui neid on seal väääga palju ringi hõljumas ja veidraid märkusi tegemas, siis hakkab natuke imelik küll. Lisaks on seal ka maailma kõige aeglasem lift, mainin seda lihtsalt fakti mõttes, sest sellest liftist räägivad ka alati kõik igasugu lugusid.

Esimestel päevadel jalutasime niisama ringi ja ööturgudel ja sõime ja jõime ja olime toredad. Ühel päeval läksime Lantau saarele ja käisime seal suurt Buddha vaatamas ja Tai O kalurikülakeses ringi jalutamas. Kahel järgmisel päeval ostsime mingi turistipaketi ja sõitsime ühel päeval Hong Kongi saarel ringi ja vaatasime seda ja teist ja teisel päeval tegime sama Kowlooni poolel sama tegemas. Sõitsime siin ja seal laevakestega ja minu lemmik sündmus oli Peak Tower, kuhu pidi sõitma ühe ägeda rongiga ja siis said kõõrgelt vaadata Hong Kongi skyline-i ja lemmik oli see siis sellepärast, et sel päeval oli ilm ikka päris kole ja ägeda vaate asemel nägime me ainult halli seina, nalja kui palju. Ühel õhtul käisime pilvelõhkuja 100ndal korrusel, ilm oli jällegi üsna kole, aga seekord ikka oli natuke vaadet ka. Jalutasime seal ringi ja jõime shampust (pileti hinnas…juhhei). Detailid enam väga ei meenu aga mõnus oli, ilmad oleksid võinud vähe paremad olla, aga some oli ikka kui Nanningus ja mujal, kus me olime olnud. Nanningust sinna minnes pidin hindade mõttes ja ära minestama, ma ei julge koju tulla enam, sest ma kavatsen siis kodus istuda, sest kõik on liiga kallis, et seda endale lubada haha. 12ndal veebruaril tuli mu üks sõbranna Nanningust ka Hong Kongi ja see oli ühtlasi ka mu pere viimane päev Hiinas. Jalutasime ringi ja sõime ja tegime veel viimaseid oste ja vist nii 6-7 paiku oligi, veidi niiske silmaga, aeg nummidustele head aega öelda. Ütleks siinkohal veelkord SUUR SUUR AITÄH teile, et te tulite, NIIII tore oli teid jälle näha, juttu puhuda ja ringi reisida☺!!!!
Mina ja Susanne jäime siis Hong Kongi ja see õhtu käisime söömas ja jalutasime linnas ja turul ja jõime siidrit…vist (nii meeldiv oli Hong Kongis leida asju nagu siider, mida Nanningus ei leiaks mingi valemiga). Järgmisel paaril päeval jõlkusime ringi, shoppasime ja olime muhedad ehk siis ei teinud ausalt öeldes mitte midagi.

Paar päeva hiljem oligi mul jälle aeg koju minna. Susanne saatis mu bussi peale ära ja järgnes üsna tüütu poolteist tundi, kui pidi Hong Kongist lahkuma ja jälle Hiinasse sisenema, korduvalt bussi vahetama, passi ja pagasikontrollist läbi minema. Hiljem siis ühe prantsuse tüdruku kaasabil jõudsin lõpuks oma tudubussini, et koju sõita. Vastupidiselt eelmisele korrale ei saanud seekord pea üldse magada ja kohale jõudes oli vaja veel linna äärest tagasi ülikoolini sõita, mis võttis veel aega nii umbes poolteist tundi, vahepeal sai mu mõõt täis ja sõitsin taksoga edasi.
Lõuna paiku sain Patrickuga kokku ja läksime trenni. Ma jõudsin juba nii igatseda neid meie trenne. Pärast läksime lõunatama ja meilegi üllatusena olid 2 sõpra, kes pidid alles u 3 päeva hiljem koju tulema olid ka juba seal, mis tähendas, et kogu meie gäng oli jälle koos (va Susanne, kes minust Hong Kongi maha jäi, sest ta sõber tuli Hiinasse ja nad pidid veidi aega seal olema ja siis edasi Taisse minema) aga no peaaegu☺.
Edasi oli veel 4-5 päeva enne kooli algust ja ma isegi ei mäleta enam, mis me tegeime, aga vast suurt midagi. Tegime trenni ja istusime dongmenis ja ootasime, et ilma soojaks läheks, mis pole siiani juhtunud. Mõned soojemad ilmad olid vahepeal, aga ei midagi erilist.
Üks reede käisin ühe aussi õpetaja sünnipäeval ja hiljem oma inimestega Sohos. Vahepeal oli Krisil sünnipäev ja siis tähistasime natuke seda ja Deep Blues oleme natuke käinud ja ma ei teagi mis veel.

Koolist niipalju, et me kolisime oma tundidega nüüd suurde ja uhkesse peamajja, niiet iga hommik on vaja nüüd 15 sekundi kõndimise asemel u 10 minutit rattaga sõita, et kooli jõuda. Võin öelda, et enam ma nii tihedalt õigeks ajaks kooli ei jõua. 2 ainet lõppesid ära ja nüüd on nende asemel 2 uut, üks on mingi multimeedia vmi klass, mille õpik põhineb ühel hiina seebikal, mida me ka vaatame tunnis ja siis arutleme. Teine uus tund on hiina kultuur, mis on neljapäeviti 4 h järjest, ma nii ei oota seda tundi. See pole veel õnneks hakanud, niiet siiani on neljapäevad vabad olnud ja mulle täitsa meeldib, et neljapäeval ei pea kooli minema☺. Eks näis kui edukalt see ümberharjumine läheb paari nädala pärast.

Eile käisin ennujaamas Susanne-il vastas, kes tagasi tuli. Panime ta asjad maha ja liikusime otse dongmeni istuma, kuhu jäime kauaaks. Hiljem otsustasime, et ei viitsi magama minna ja läksime seekord Soho asemel Milkysse ja tääitsa tore oli jälle. Kui Susanne ära oli, siis ma elasin tema toas ja täna on vist üle 2e nädala esimene päev, kui ma kodus ööbin, nii veider aga ma kahtlustan, et edaspidi jõuan ma jällegi rohkem sinna kui koju…ta voodi on mugavam, nad ei pea kell 12 kodus olema, seal saab hommikul maja eest hommikusööki ja muidu ka tore.
Aga ma vist liigun nüüd tuttu, sest homme hommikul veel vaja viimase ponnistusena enne nädalavahetust 4 tundi koolis vaja vastu pidada.

Olge mõnusad:)!!