14-20 oktoober
Guilin ja Yangshou

Nädalavahetus trippides möödus üsna meeldivalt. Reede hommikul asusime teele ja sõitsime kokku ehk u 6 tundi, käisime lõunal ja saime oma hotelli kätte. Nimeks oli „Roheline Hotell“, mis seda ka vist oli. Uusi rätikuid/linu ei osteta seal vist mitte enne, kui ainult paar ribakest rätikust ja linadest järgi on. Ütleme nii, et me saime veidi naerda. Bussis „vaatasime“ erinevaid Hiina filme, 1 õudsam kui teine, niiet enamus aega ma lihtsalt imestasin, et kuidas selliseid filme tehakse. Meie reisil olime mina, Tuuli, Susanne, Sandani, Euan, 1 korea mees ja siis suuremates kogustes inimesi mm Vietnamist, Laosest, Kambodžast (pean praegu häbis tunnistama, et ma ei tea, kuidas seda eesti keeles õigesti kirjutatakse), Taist ja kõigist taolistest riikidest.
Peale hotelli jõudmist oli meil vaba aega, et ringi kolada ja me jalutasime veidi linnas ja jõe ääres ja varsti oligi juba aeg kõik koos jälle õhtusöögile minna. Kuna meil oli kõik juba kinni makstud siis ei tahtnud ju mitte minna ka (stipendiumi õpilased said valida 1e reisi paari reisi vahelt ja veidi ise ka juurde maksma, aga see oli õnneks üsna vähe, isegi meil, kelle reis oli tegelikult kõige kallim.). Pärast oli jälle vaba aeg, aga pidime tagasi olema kell 12 nagu ikka, sest neile meeldib ju isegi hotelle kell 12 lukustada. Guilinis avastasime, et me pole üldse erilised, sest nii nii palju oli tänavatel turiste näha, kuidagi harjumatu, sest meil siin ei näe tavaliselt kesklinnas käies kedagi ja ülikooli alal kui näeb, siis üldiselt juba inimesi, keda me teame.
Õhtul otsustasime, et tahaks miskit head juua ja kui me leidsime mingi välismaa nimega pubi, siis otsustasime, et seal me oma esimesed hiina kokteilid joome. Maksis umbes sama palju või veidi rohkem kui Eestis, aga no ühe võis☺.
Laupäeva hommikul seadsime siis sammud bussi ja varsti olimegi Li jõe ääres, et oma laevakesele astuda ja võtta ette sõit jõel. Vaated olid tõesti ikka nii nii maalilised, ehk siis ma panen varsti pilte ka, aga just need mäed on siin väga kuulsad ja leidsime üles isegi koha, mida kujutatakse Hiina 20sel rahatähel. Sõitsime vist umbes 4,5 tundi, alumisel korrusel olid lauad ja vahepeal sai süüa. Muul ajal aga lihtsalt jooksime edasi tagasi ja vaatlesime ja tegime pilte. Jõudsime mööda jõge siis Yangshousse, seal saime juba täitsa uhket sorti hotelli, kus ei pidanud isegi 12 kodus olema!! Sellel reisil saime jälle üle pika aja tunda, mis tunne on läänelikku vetsu kasutada, uhke värk. Taidlused linnas jällegi ja õhtusöök, siis tegelesime veidi shoppamisega, seal 1 tänav oli selleks paradiis ja see oli muidugi inimestest üle ujutatud, jällegi ka palju välismaalasi.
Õhtul jõudsime rahvaga ka hiina pubi/klubi taolisesse asja, keegi laulis ja inimesed olid rõõmsad, väga rohkem uurida midagi ei jõudnud, sest teised olid juba varem seal ja otsustasid edasi liikuda. Nii me siis liikusimegi siin ja seal ja lõpetasime õhtu hoopis oma hotellis teistega pläkutades.
Hommikul nagu ikka 7 paiku äratus ja Hiinas võetakse inimeste äratamist tõsiselt. Mõlemas hotellis aeti meid üles umbes 5 korda, esimeses helistati korduvalt ja teises käidi uksele prõmmimas. Tagasisidet keegi loomulikult ei oodanud ja nii nad siis tegidki seda umbes 5 korda. Pühapäeval astusime veel läbi väiksest rahvuspargist, kus peamine vaatamisväärsus oli 1 suur puu. Tegime grupipildi ja varsti hakkasimegi juba tagasi koju kimama. Koju saime vist juba umbes 5 paiku. Muud mälestused pühapäevast on lahkunud.
See nädal on läinud üsna rutiinselt…kooli, lõunale, midagi vahele, trenni ja siis õhtusöögile ja vahel väike kodutöö ja siis magama ja uus ring jälle. Ei oskagi nagu midagi tarka rääkida. Aa üks päev käisime omale külmkappi ostmas. Ostsime kasutatud ja üsna kõige odavama, mis me leidsime, küll veidi suurem kui plaanisime osta, aga pole hullu, saabki rohkem kraami sisse toppida. Toodi kohe koju ära ka, ehk siis saime ise ka sama auto peale ja veel tasuta kojugi. Nad natuke nutsid, et sinna autosse ei mahu 4 inimest, aga me kobisime sisse ja ruumi just üle ei jäänud aga jah. Nüüd siis saab osta toidu asju nii, et ei pea neid päeva jooksul ära sööma, kartes, et need pahaks lähevad.
Aga olgu, ma nüüd magama, sest mingil toredal põhjusel lubasin ma homme (jah laupäeva) hommikul kell 8.30 poistega trenni minna..juhhei.

5-13 oktoober!!!

Kolmapäeval käisime Tuuliga juuksuris kaasas, saime diivanil passida nii 1 tund ja 45 minutit, mil Tuulil juukseid lõigati. Kiirusega just ei hiilatud aga passisime diivanil ja jõime vett, mida pakuti ainult meile ja mitte ühelegi hiinlasele. Isegi suht kena salong oli ja juuksureid tööl miljon. Tuuli juuksed lõigatud ja täitsa kenasti kukkus välja, et julgen ehk isegi minna nüüd järgmine kord.

Hiljem üritasin vanaisa sünnipäeva skype-I abil sisse tungida, mis lõppes üsna haledalt, sest internet otsustas mind taaskord alt vedada. Sain vähemalt palju õnne ära soovida aga siiski. PALJU ÕNNE VANAISAJ!!!

Järgmine päev sadas, tänu nendele lollidele taifuunidele, endiselt vihma ja kui teised linna läksid siis mina streikisin kodus ja keeldusin välja minemast. Õhtul küll läksin lõpuks Chrisi ja Jacobiga sööma, aga see ei loe ja ma tahaks siiski arvata, et mu streik oli edukas. Õhtul oli meie toas jällegi kogunemine, töötab endiselt reegel, et kui 1 inimene tuleb külla siis tuleb varsti veel üks ja siis veel üks.

Reedel käisime linnas veidi shoppamas ja leidsime ka inglise keelseid raamatuid ja läksime ostmisega võib-olla veidi liiale, aga need kindlasti kuluvad ära(A).

Ostsime jälle igasugu tehniliselt vajalikku kraami, kaasa arvatud, mu suured ahvidega sussid, mida kõik naeravad, aga ei saa salata, et need on jubehead soojad (taifuunide ajal kulusid vägagi ära). Kuna vihma sadas, siis ma mõtlesin, et hea küll käime siis vahelduseks bussiga linnas….elusees ei tahaks enam seda viga teha. Edasi tagasi sõidu peale läks miskit üle kahe ja poole tunni vist. Pluss veel 45 minutit, mis me tagasi tulles bussi ootasime ja mis kohale jõudes sai nii täis, et pooled inimesed jäid niikuinii maha.

Laupäeval oli siis nüüd jällegi tore koolipäiv. EI saanud ju kõiki pühade ajal ära jäänud tunde raisku lasta. Pärast nagu ikka sööma ja õhtul saime jälle oma kunagise õpetaja Mengiga ja Eestisse minevate hiinlastega kokku. Neil oli enne minekut veel küsimusi ja me siis rõõmuga vastasime. Nad on praegu Eestis, tahaks juba niiväga muljeid kuulda. Nad läksid Eestisse mingi kultuurivahetusega, seega ise ei pidanud maksma.

Õhtul ajasime ennast jooksma ja Susanne oli oma reisilt tagasi tulnud, niiet käisime temaga õhtust söömas.

Pühapäeval oli isegi ILUS ilm, keegi ei suutnud oma silmi uskuda ja kuna nüüd oli ka päikest ja sooja, siis oli vist reaalselt terve ülikoolil pesupäev, tegime sama. Puhas pesu tundus tore, eriti kui leidsime koha, kus neid pesta lasta. Maksime alla 50 eurosendi ära ja tunni aja pärast olid pesud hiina moodi puhtad. Tegelikult olid ka puhtad a lihtsalt siin pestakse külma veega ja pesule ei jää seda head puhta pesu lõhna.

Ja siiis hiljem koputati mu uksele ja paluti alla minna. MU PAKK jõudis lõpuks kohale, küll hilinemisega aga no olgu, parem hilja kui mitte kunagi. EESTI asjad, nii nii tore, õnne kui palju. AITÄH EMMEJ!!

Aadressile peaks tegelikult lisama telefoninumbri ka, juhuks kui mind parasjagu kodus ei ole seega kirjutan igaks juhuks uuesti aadressi ja ka oma hiina numbri. (Kirjutan aadressi pärast uues postituses kui blogspot laseb, sest niiani ei lasknud.) Kui ei siis kuskil varem on aadress olemas ja mu telefoni number on 13077771157.

Esmaspäeval ikka ja jälle kool ja tegelesime veidi veel pesu pesemisega ja õhtul oli mul jälle trenn ja rohkem nagu ei mäletagi midagi tarka. Aa õhtul käisime oma suurema seltskonnaga söömas. Kuna Jose jagab keelt paremini, siis tema saab alati restoranidel vms tellida. Nii me lõpetasimegi näiteks konni süües. Jubehead kusjuures, maitseb nagu kana või paremini.

Teisipäevast ka ei meenu väga midagi, käisin trennis ja otsustasin, et peaks ikka veel midagi tegema, seega jooksin trennist staadionile, kus poisid oma killereid trenne harrastavad ja õhinesin nendega. Pärast läksime kana sööma ja mekkisime Hiina kohalikke vägijooke veidi.

Kolmapäeval väga rõõmsalt jälle kooli ja õhtul oli ühe tšiki väga õudne trenn, niiet nüüdseks ma olen õppinud, et sellest trennist hoian ma kolmapäeviti eemale. Õhtul istusime jälle oma armsas dongmen’is (ülikooli idavärav, kus on palju palju söögikohti, kus me enamus aega käime.) Saime tigusid süüa ja, neid veidraid asju on viimasel ajal ikka maitsta saanud, aga täitsa head on olnud. Koera juures on siiski piir ja oma esimese ei ma sain sellele juba ära öelda.

Täna oli siis selle nädala viimane koolipäev, siis sööma ja siis koju. Ajasin ennast üle pika aja skype-i, et emaga juttu rääkida. Sorry kõik, kes on küsinud, kuhu ma kadunud olen, pole jah viimasel ajal väga kodus olnud, eks ma ürita (rõhk sõnal üritan), seda ikka vahel parandada.

Õhtul nagu ikka trenni ja pärast saime kahe hiina tüdrukuga kokku ja pläkutasime niisama veidi juttu rääkida.

Nüüd käisin sõbral külas ja kell on küll palju, aga otsustasin veel blogi ka kirjutada, sest ma homme 3ks päevaks Guilini ja sellest reisist on pärast ehk juba miskit põnevamat ka rääkida. Sõidame sinna vist pea 5-6 h, et magamiseks peaks aega jaguma küll.

Järgmise nädalani!!

RaiN RAIN GO AWAY!!!

25 september- 4 november

Tundub, et see tihedamini kirjutamine ei õnnestu enam väga edukalt, ostsin omale märkmiku, et hakkan siis igapäevaselt ehk märkmeid tegema.

Pühapäeval oli mul ja Susanne-l filmiklubi esimene kohtumine. Sadades seekord õnneks rahvast ei olnud, umbes 60-70 võib-olla. Saime enne ühe hiina neiuga kokku, kes õpib ülikoolis inglise keelt. Ega ta keeleoskus liialt super pole, aga ikka oluliselt parem kui enamustel, seal oli 1 sama eriala poiss ka veel ja siis nad natuke üritasid meile tõlkida, mis räägiti. Siis tuli aeg kui kõik käisid ennast klassi ees tutvustamas, saime šoki Susanne-ga, eriti kui meid veel eraldi tutvustati, et meil on 2 välismaalast ka. Jäime ellu, kaunis. Pärast üritati meid veel mingisse lisa filmiklubisse värvata, kus me saaks laulda ja näidelda ja filme ja asju teha, noh lubasime mõelda ja teada anda, mis meil on vist siiani meelest läinud, sest saame oma päevad ilma selleta sisustatud. Teisipäeval oli vist filmiklubis jälle mingi kohtumine, aga kuna mul oli samal ajal trenn, siis ma ei saanud minna.

Esmaspäevast hakkasid siis trennid ka pihta, esmaspäevast reedeni on nüüd õhtupoolikud sisustatud. Reedel kallas nagu oavarrest ja mul polnud veel vihmavarju, et see trenn jäi nüüd küll vahele, aga muidu on 3 erinevat treenerit olnud, kõik on ägedad. Trennid ise toimuvad mingis suures saalis?, kus on kõrvuti 2 erinevat trenni, nurgas harjutab kätt kalligraafia klubi, tantsijate ümber istutakse väikeste laudade taga ja tehaks midagi, millele ma pole veel pihta saanud ja kohe ühe pisikese seinakese taga harjutakse vist trummide peksmist vms, sest tavaliselt kostub sealt põrgulärmi.

Teisipäeval saime oma stipi kätte ja otsustasime selle siis kohe laiaks lüüa. Sõitsime ratastega jälle linna ja otsustasin siis oma kunagi välja valitud fotoka ära osta, poodi jõudes aga suutsin ikka ümber mõelda ja ostsin midagi uut. Me veetsime seal poes nii kaua aega, et lõpuks ostis Tuuli ka omale pisikese digika. Istusime seal siispisikese laua taga ja kuulasime, kuidas midagi teha ja mida milleks kasutada. Aega ja viitsimist neil on, et kõigile klientidele kõik üksipulgi ära rääkida. Otsisime veel ka raamatupoodi, mis jällegi leidmata jäi.

Kolmapäeval käisime siis lõpuks oma elamislubadel ka järel, võime ametlikult Hiinas elada ja Hiinast lahkuda ja jälle tagasi tulla kuni 31. augustini. Kui ma varem ei naase, siis 1. septembril pean ma tagasi olema, tahan ma seda või mitte.

Siis on tükk tühja maad, ehk mitte liiga palju mäletusi ja reedel sai meil Tuuliga siin olnud nii umbes täpselt kuu aega. Leidsime oma „koeratänavalt“ veel mõned klassivennad ja tegelesime siis ülejäänud õhtu õlle joomisega. Väljas sadas juba terve päeva järjest vihma, et midagi teha niikuinii ei saanud. 12 pidime jälle ühikas olema ja 55 avastasime, et oi nüüd on küll aeg minema hakata, jõudsime ühikasse 12.03-04 ja loomulikult oli uks juba lukus ja valvurit mitte kuskil. Saadeti keegi seestpoolt teda otsima ja nii umbes pool tundi hiljem leiti ta kuksilt neljandalt korruselt kellegi juures joomast. Järgmine päev kuulsin ma kedagi juba 11.57 uksega kolistamas, seega nad sulgevad vahel ka paar minutit varem selle ukse, nii tore.

Laupäeval meil oli vihmast ja kodus passimisest nii siiber, et läksime siia ja sinna poodidesse. Meil on muide nüüd vaheaeg, sest 1. oktoobril on neil rahvuspüha, tähistatakse Hiina Rahvavabariigi asutamist 1949. aastal. Meil siin küll väga aru ei saanud, et oleks mingi püha olnud, poodides olid õhupallid ja mõnedel tänavatel lehvisid lipud aga suurt muud justkui ei tähendanud. Me käisime siis oma aafrika sõprade juures Hiina suurt rahvuspüha tähistamas.

Pühapäeval sadas endiselt vihma, need taifuunid võiksid juba järele jätta. Me pole siin ise peale vihmasaju jälle midagi aru saanud, aga üks sõber rääkis, et kuskil pidi asi ikka täitsa hull olema ja inimesi oli isegi kuskilt Nanningist evakueeritud, no tõesti ei tea kui tõsi see jutt oli. Tänavad aga uputasid küll hoolega, sest kui juba 3 päeva järjest sajab vahetpidamata padukat, siis kuidagi peab see ju välja paistma. Õhtul rääkisin natuke skype-is ja käisin sõbra juures filmi vaatamas.

Esmaspäevaks ei lubanud isegi vihma ja me otsustasime siis siinse loomaaia üle vaadata. Sellele me muidugi ei mõelnud, et on vaheaeg ja seal on palju rahvast. Loomaaed ise oli tore, kui välja jätta see, et me oleks ka võinud puuri hüpata ja lasta inimestel ennast vahtida, pilti teha, näpuga näidata, kommenteerida jne, sest seda tehti niikuinii hoolega. Hakkame sellest juba veidi väsima, aga pole hulluJ. Loomaaias on lõbustuspargi taoline osa ka ja pisike veepark. Lõbukasse tahame isegi minna, siis kui seal nii palju rahvast ei ole, sest need järjekorrad seal olid ikka vägagi ulmelised. Muidu loomaaed nagu loomaaed ikka, loomade tingimused pole kiita, aga muidu on tore. Mingeid väga erilisi loomi seal polnud, aga saime vähemalt koduseid hunti ja karu näha jälle. Käisime veel hüljeste ja delfiinide showd vaatamas. Teises kohas oli ka elevantide show, aga selle me magasime maha ja nägime ainult tiigreid ja inimesi taidlemas. Eks siis järgmine kord vaatame selle ka üle.

Õhtul kiire söök ja pärast jäime Tuuliga veini taha juttu rääkima, kuni kell sai ühtäkki veerand 5. Väga joodavat veini pole siit endiselt leinud.

Täna läksime hommikust/lõunat sööma ja jäime ringi jalutama ja ma tahtsin veel veidi jalutada ja lõpuks jõudsin koju alles 6 paiku. Nüüd sajab jälle vihma, aga jookseme nüüd sööma.

Olge paiid

ja saatke mulle kirju, ehk siis rääkige, millega teie ka tegelete.

Ja kui ma facebookis kirjadele ei vasta pikka aega, siis varuge kannatust, mu nett jamab ja kunagi saan vastatud ka.

Margotil musirullil oli ka vahepeal sünnipäev, niiet 3 hurraad sinna suunda kaJ!