24. jaanuar -9. märts

Seekord teen tõesti kiire ülevaate sellest, mis viimase kuu + jooksul juhtunud on.
24ndal tagasi koju jõudes läksin Suusi, Patricku ja Sandaniga (ainsad veel siin olevad inimesed) lõunale ja enam koju ei jõudnudki, sest polnud ju ammu näinud ja siis oli vaja viimast võtta. Õhtul Suusi ja Patrickuga veel Sohosse. Äärmiselt kodune on see koht juba peaks mainima.
Järgmisel päeval sain ka nendega veel ringi lenneldud ja kella 6 paiku panin nad peaaegu pisar silmanurgas takso peale, nad läksid nädalakeseks Hainani saarele soojust nautima. Ma olin ametlikult tervest meie Dongmeni gangist sel hetkel ainuke inimene Nanningus ja pea kõik poed ja söögikohad olid endiselt Hiina uue aasta tõttu suletud. Mõtlesin, et suren selle poole nädala jooksul igavusse, aga tegelikult oli teha küll ja rohkem ja lõpuks ikka väga kaugele ei jõudnud oma asjadega, sest järgmisel päeval tuli juba 1 sõber tagasi ja siis sai juba koos aega veedetud ja varsti oli ka Tuuli tagasi Nanningus. Päevad läksid nagu lennates ja laupäeval, 28nda jaanuari õhtul, oligi mu pere juba kohal☺!!

Kuna mina oma ajaarvamisega natuke pange panin, siis kui mina meie kokkusaamiskohta kohale jõudsin, ootasid nemad mind juba seal. Nii veider oli, nagu polekski 5 kuud neid mitte näinud. Majutasime nad üsna minu lähedale ühte hotelli ja käisime söömas (endiselt väga palju valikut polnud, sest enamus kohad endiselt kinni). Hotell oli neil tore, aga kuna siin on see aasta ebaharilikult külm ja soendust väga ei tunta, siis oli tuba külm, aga nad pidasid vapralt vastu.
Järgmisel päeval käisime loomaaias (kus mul Eesti telefon ära varastati ja sellega tekitati natuke peavalu, aga mis siis ikka…pätid) ja jalutasime niisama ringi. Esialgu olime Nanningus vist nii umbes 4 päeva. Muuhulgas näitasin neile linna ärihoonete piirkonda ja käisime seal Guangxi provintsi kõike kõrgemas hoones, vist midaig 50 korruse kanti. Üritasin neid ikka sellise õige Hiinaga ka veidi šokeerida ja viisin nad sinna keelatud loomade turule, millest ma kunagi varem kirjutasin ja üldse sellistesse hiinalikumatesse kohtadesse ja rajoonidesse. Nad liialt šokeeritud polnud, peale Hanna kõik ju enne Hiinas käinud ka. Shoppasime, sõime-(mu sõpradega ja ilma), käisime massosatsioonis või midaiganes Heiko selle kohta ütleb hehe ja ma ei teagi mida veel, ega siin Nanningus niiväga midagi vaadata ei olegi, et jalutasime niisama ringi ja olime muhedad. Vahepeal hankisime omale rongipiletid, et Guilini minna ja üks hommik varakult asusimegi teele. Jalutasime vihmases Guilinis niisama ringi ja tegime plaane, et järgmisel päeval minna Guilinist veidi eemal olevaid Longshengi riisiterrasse vaatama. Nii ka läks ja kuna jõudsime kohale üsna varakult ja õnneks polnud sel ajal seal veel eriti turiste. Väga väga super koht. Vaatasime kuidas riisi kasvatatakse mägedes ja jalutasime seal vahel ja vaatasime kohalikku küla. Mõnus mõnus. Õhtul oli mul mitte väga mõnus toidumürgitus, mida mul esineb ikka väga väga harva ja see oli raudselt elu kõige hullem. Super ajastus!!
Järgmieks päevaks olime ostnud ekskursiooni? Guilinist Yangshuosse. Kiire bussisõit Li jõe äärde ja 4,5 tunnine laevasõit võis alata. Ilm ei olnud just parim, aga vähemalt väga hall ikka ei olnud, et oli võimalik ikka mägesid ja asju ka näha. Mina olin sellel reisil juba käinud, niiet pool magasin kuskil allkorrusel, sest tervis ei olnud veel liialt kiita. Pärastlõunal jõudsime Yangshuosse ja jalutasime veidi ringi ja otsisime oma hotelli üles. Pidime algse plaani kohasel järgmisel päeval juba tagasi Nanningu tulema, ag mõtlesime siis, et ei viitsi tormata ja jäime 2ks ööks sinna. Esimesel õhtul läksid teised linna peale ja sööma ja mina koju magama ja kõiksugu rõvedat rohtu sööma..njom!
Järgmisel päeval vaatasime jällegi niisama ringi ja Heiko ja isa käisid vaatamas, kuidas kormoranid kala püüavad, me naistega vist shoppasime samal ajal. Järgmisel hommikul varakult bussile ja loksusime nii 6 tunnikest jälle Nanningu tagasi, otsisime rongipiletid, et minna Guangzhousse ja sealt edasi Hong Kongi, aga rongipiletid olid selle totu uusaasta pärast (endiselt) veel ka järgmiseks nädalaks kõik välja müüdud ja pidime siis jälle bussiga leppima.
Teised taidlesid sel päeval vist rohkem ise ringi ja mina pakkisin asju, mida Hong Kongi võtta ja mõningaid asju, mida teistega juba koju ära saata. Õhtul käisime mu lemmikrestoranis, mis oli nüüd lõpuks ometi avatud. Tuuli ja Suusi ühinesid ka meiega ja 11 ajal läksid vanemad koju ja mina, Suusi, Kris, Heiko ja Hanna tipsutasime veidi Suusi juures ja siis nagu ikka Sohosse…oli vaja ju kodustele ka Hiina ööelu näidata. Käisime tegelikult teistest klubidest ka läbi, et nad näeksid erinevaid kohti.

Järgmine päev jalutasime igast elukate turul ja vaatasime väikeste hütikeste rajooni, kus tapeti just kanu ja oleks saanud kanaverd juua☺. Seal kõrval on kontrastiks ka kallite majade rajoon, neid kahte osa eraldab vaid sõidutee. 5 aasta pärast tagasi tulles vist esmanimetatud osa alles poleks…
Veel kiire õhtusöök. Jätsin teised veel sööma ja pidin pangas käima kiirelt enne minekut, tirisin Suusi ka kaasa ja sai temaga ka veel natuke juttu puhutud. 8 paiku taksosse ja linna teises otsas oleva bussijaama poole teele.

Buss oli muidugi superluks, mõlemas ääres ainult 1 rida voodeid, tavalise 3 rea asemel siis kokku 2, et seal sai ennast isegi keerata ja ei pidanud naabrile suhu vaatama. Saime kõik isegi magada …… meeldiv üllatus. Bussiga kihutasime siis Guangzhousse ja sealt edasi rongiga Hong Kongi. Lõunast olime kohal ja suundusime oma hostelisse, kus pidime natuke käte ja jalgadega vehkima, sest nad ei leidnud meie reserveeringut aga lõpuks saime ikka om atoad kätte. Koht oli linna mõttes super ja hind HK kohta sama tuba piisavalt suur et seal ennast ringi keerata. See koht on HK-is suhteliselt kurikuulus, seda lugesin ma kuskilt raamatust ja isegi mu sõbrad siin kõik esimese asjana küsisid, kas ma ööbisin seal. Mitte, et mul oleks midagi India ja Aafrika meeste vastu, aga kui neid on seal väääga palju ringi hõljumas ja veidraid märkusi tegemas, siis hakkab natuke imelik küll. Lisaks on seal ka maailma kõige aeglasem lift, mainin seda lihtsalt fakti mõttes, sest sellest liftist räägivad ka alati kõik igasugu lugusid.

Esimestel päevadel jalutasime niisama ringi ja ööturgudel ja sõime ja jõime ja olime toredad. Ühel päeval läksime Lantau saarele ja käisime seal suurt Buddha vaatamas ja Tai O kalurikülakeses ringi jalutamas. Kahel järgmisel päeval ostsime mingi turistipaketi ja sõitsime ühel päeval Hong Kongi saarel ringi ja vaatasime seda ja teist ja teisel päeval tegime sama Kowlooni poolel sama tegemas. Sõitsime siin ja seal laevakestega ja minu lemmik sündmus oli Peak Tower, kuhu pidi sõitma ühe ägeda rongiga ja siis said kõõrgelt vaadata Hong Kongi skyline-i ja lemmik oli see siis sellepärast, et sel päeval oli ilm ikka päris kole ja ägeda vaate asemel nägime me ainult halli seina, nalja kui palju. Ühel õhtul käisime pilvelõhkuja 100ndal korrusel, ilm oli jällegi üsna kole, aga seekord ikka oli natuke vaadet ka. Jalutasime seal ringi ja jõime shampust (pileti hinnas…juhhei). Detailid enam väga ei meenu aga mõnus oli, ilmad oleksid võinud vähe paremad olla, aga some oli ikka kui Nanningus ja mujal, kus me olime olnud. Nanningust sinna minnes pidin hindade mõttes ja ära minestama, ma ei julge koju tulla enam, sest ma kavatsen siis kodus istuda, sest kõik on liiga kallis, et seda endale lubada haha. 12ndal veebruaril tuli mu üks sõbranna Nanningust ka Hong Kongi ja see oli ühtlasi ka mu pere viimane päev Hiinas. Jalutasime ringi ja sõime ja tegime veel viimaseid oste ja vist nii 6-7 paiku oligi, veidi niiske silmaga, aeg nummidustele head aega öelda. Ütleks siinkohal veelkord SUUR SUUR AITÄH teile, et te tulite, NIIII tore oli teid jälle näha, juttu puhuda ja ringi reisida☺!!!!
Mina ja Susanne jäime siis Hong Kongi ja see õhtu käisime söömas ja jalutasime linnas ja turul ja jõime siidrit…vist (nii meeldiv oli Hong Kongis leida asju nagu siider, mida Nanningus ei leiaks mingi valemiga). Järgmisel paaril päeval jõlkusime ringi, shoppasime ja olime muhedad ehk siis ei teinud ausalt öeldes mitte midagi.

Paar päeva hiljem oligi mul jälle aeg koju minna. Susanne saatis mu bussi peale ära ja järgnes üsna tüütu poolteist tundi, kui pidi Hong Kongist lahkuma ja jälle Hiinasse sisenema, korduvalt bussi vahetama, passi ja pagasikontrollist läbi minema. Hiljem siis ühe prantsuse tüdruku kaasabil jõudsin lõpuks oma tudubussini, et koju sõita. Vastupidiselt eelmisele korrale ei saanud seekord pea üldse magada ja kohale jõudes oli vaja veel linna äärest tagasi ülikoolini sõita, mis võttis veel aega nii umbes poolteist tundi, vahepeal sai mu mõõt täis ja sõitsin taksoga edasi.
Lõuna paiku sain Patrickuga kokku ja läksime trenni. Ma jõudsin juba nii igatseda neid meie trenne. Pärast läksime lõunatama ja meilegi üllatusena olid 2 sõpra, kes pidid alles u 3 päeva hiljem koju tulema olid ka juba seal, mis tähendas, et kogu meie gäng oli jälle koos (va Susanne, kes minust Hong Kongi maha jäi, sest ta sõber tuli Hiinasse ja nad pidid veidi aega seal olema ja siis edasi Taisse minema) aga no peaaegu☺.
Edasi oli veel 4-5 päeva enne kooli algust ja ma isegi ei mäleta enam, mis me tegeime, aga vast suurt midagi. Tegime trenni ja istusime dongmenis ja ootasime, et ilma soojaks läheks, mis pole siiani juhtunud. Mõned soojemad ilmad olid vahepeal, aga ei midagi erilist.
Üks reede käisin ühe aussi õpetaja sünnipäeval ja hiljem oma inimestega Sohos. Vahepeal oli Krisil sünnipäev ja siis tähistasime natuke seda ja Deep Blues oleme natuke käinud ja ma ei teagi mis veel.

Koolist niipalju, et me kolisime oma tundidega nüüd suurde ja uhkesse peamajja, niiet iga hommik on vaja nüüd 15 sekundi kõndimise asemel u 10 minutit rattaga sõita, et kooli jõuda. Võin öelda, et enam ma nii tihedalt õigeks ajaks kooli ei jõua. 2 ainet lõppesid ära ja nüüd on nende asemel 2 uut, üks on mingi multimeedia vmi klass, mille õpik põhineb ühel hiina seebikal, mida me ka vaatame tunnis ja siis arutleme. Teine uus tund on hiina kultuur, mis on neljapäeviti 4 h järjest, ma nii ei oota seda tundi. See pole veel õnneks hakanud, niiet siiani on neljapäevad vabad olnud ja mulle täitsa meeldib, et neljapäeval ei pea kooli minema☺. Eks näis kui edukalt see ümberharjumine läheb paari nädala pärast.

Eile käisin ennujaamas Susanne-il vastas, kes tagasi tuli. Panime ta asjad maha ja liikusime otse dongmeni istuma, kuhu jäime kauaaks. Hiljem otsustasime, et ei viitsi magama minna ja läksime seekord Soho asemel Milkysse ja tääitsa tore oli jälle. Kui Susanne ära oli, siis ma elasin tema toas ja täna on vist üle 2e nädala esimene päev, kui ma kodus ööbin, nii veider aga ma kahtlustan, et edaspidi jõuan ma jällegi rohkem sinna kui koju…ta voodi on mugavam, nad ei pea kell 12 kodus olema, seal saab hommikul maja eest hommikusööki ja muidu ka tore.
Aga ma vist liigun nüüd tuttu, sest homme hommikul veel vaja viimase ponnistusena enne nädalavahetust 4 tundi koolis vaja vastu pidada.

Olge mõnusad:)!!