Kolmapäeval käisime Tuuliga juuksuris kaasas, saime diivanil passida nii 1 tund ja 45 minutit, mil Tuulil juukseid lõigati. Kiirusega just ei hiilatud aga passisime diivanil ja jõime vett, mida pakuti ainult meile ja mitte ühelegi hiinlasele. Isegi suht kena salong oli ja juuksureid tööl miljon. Tuuli juuksed lõigatud ja täitsa kenasti kukkus välja, et julgen ehk isegi minna nüüd järgmine kord.
Hiljem üritasin vanaisa sünnipäeva skype-I abil sisse tungida, mis lõppes üsna haledalt, sest internet otsustas mind taaskord alt vedada. Sain vähemalt palju õnne ära soovida aga siiski. PALJU ÕNNE VANAISAJ!!!
Järgmine päev sadas, tänu nendele lollidele taifuunidele, endiselt vihma ja kui teised linna läksid siis mina streikisin kodus ja keeldusin välja minemast. Õhtul küll läksin lõpuks Chrisi ja Jacobiga sööma, aga see ei loe ja ma tahaks siiski arvata, et mu streik oli edukas. Õhtul oli meie toas jällegi kogunemine, töötab endiselt reegel, et kui 1 inimene tuleb külla siis tuleb varsti veel üks ja siis veel üks.
Reedel käisime linnas veidi shoppamas ja leidsime ka inglise keelseid raamatuid ja läksime ostmisega võib-olla veidi liiale, aga need kindlasti kuluvad ära(A).
Ostsime jälle igasugu tehniliselt vajalikku kraami, kaasa arvatud, mu suured ahvidega sussid, mida kõik naeravad, aga ei saa salata, et need on jubehead soojad (taifuunide ajal kulusid vägagi ära). Kuna vihma sadas, siis ma mõtlesin, et hea küll käime siis vahelduseks bussiga linnas….elusees ei tahaks enam seda viga teha. Edasi tagasi sõidu peale läks miskit üle kahe ja poole tunni vist. Pluss veel 45 minutit, mis me tagasi tulles bussi ootasime ja mis kohale jõudes sai nii täis, et pooled inimesed jäid niikuinii maha.
Laupäeval oli siis nüüd jällegi tore koolipäiv. EI saanud ju kõiki pühade ajal ära jäänud tunde raisku lasta. Pärast nagu ikka sööma ja õhtul saime jälle oma kunagise õpetaja Mengiga ja Eestisse minevate hiinlastega kokku. Neil oli enne minekut veel küsimusi ja me siis rõõmuga vastasime. Nad on praegu Eestis, tahaks juba niiväga muljeid kuulda. Nad läksid Eestisse mingi kultuurivahetusega, seega ise ei pidanud maksma.
Õhtul ajasime ennast jooksma ja Susanne oli oma reisilt tagasi tulnud, niiet käisime temaga õhtust söömas.
Pühapäeval oli isegi ILUS ilm, keegi ei suutnud oma silmi uskuda ja kuna nüüd oli ka päikest ja sooja, siis oli vist reaalselt terve ülikoolil pesupäev, tegime sama. Puhas pesu tundus tore, eriti kui leidsime koha, kus neid pesta lasta. Maksime alla 50 eurosendi ära ja tunni aja pärast olid pesud hiina moodi puhtad. Tegelikult olid ka puhtad a lihtsalt siin pestakse külma veega ja pesule ei jää seda head puhta pesu lõhna.
Ja siiis hiljem koputati mu uksele ja paluti alla minna. MU PAKK jõudis lõpuks kohale, küll hilinemisega aga no olgu, parem hilja kui mitte kunagi. EESTI asjad, nii nii tore, õnne kui palju. AITÄH EMMEJ!!
Aadressile peaks tegelikult lisama telefoninumbri ka, juhuks kui mind parasjagu kodus ei ole seega kirjutan igaks juhuks uuesti aadressi ja ka oma hiina numbri. (Kirjutan aadressi pärast uues postituses kui blogspot laseb, sest niiani ei lasknud.) Kui ei siis kuskil varem on aadress olemas ja mu telefoni number on 13077771157.
Esmaspäeval ikka ja jälle kool ja tegelesime veidi veel pesu pesemisega ja õhtul oli mul jälle trenn ja rohkem nagu ei mäletagi midagi tarka. Aa õhtul käisime oma suurema seltskonnaga söömas. Kuna Jose jagab keelt paremini, siis tema saab alati restoranidel vms tellida. Nii me lõpetasimegi näiteks konni süües. Jubehead kusjuures, maitseb nagu kana või paremini.
Teisipäevast ka ei meenu väga midagi, käisin trennis ja otsustasin, et peaks ikka veel midagi tegema, seega jooksin trennist staadionile, kus poisid oma killereid trenne harrastavad ja õhinesin nendega. Pärast läksime kana sööma ja mekkisime Hiina kohalikke vägijooke veidi.
Kolmapäeval väga rõõmsalt jälle kooli ja õhtul oli ühe tšiki väga õudne trenn, niiet nüüdseks ma olen õppinud, et sellest trennist hoian ma kolmapäeviti eemale. Õhtul istusime jälle oma armsas dongmen’is (ülikooli idavärav, kus on palju palju söögikohti, kus me enamus aega käime.) Saime tigusid süüa ja, neid veidraid asju on viimasel ajal ikka maitsta saanud, aga täitsa head on olnud. Koera juures on siiski piir ja oma esimese ei ma sain sellele juba ära öelda.
Täna oli siis selle nädala viimane koolipäev, siis sööma ja siis koju. Ajasin ennast üle pika aja skype-i, et emaga juttu rääkida. Sorry kõik, kes on küsinud, kuhu ma kadunud olen, pole jah viimasel ajal väga kodus olnud, eks ma ürita (rõhk sõnal üritan), seda ikka vahel parandada.
Õhtul nagu ikka trenni ja pärast saime kahe hiina tüdrukuga kokku ja pläkutasime niisama veidi juttu rääkida.
Nüüd käisin sõbral külas ja kell on küll palju, aga otsustasin veel blogi ka kirjutada, sest ma homme 3ks päevaks Guilini ja sellest reisist on pärast ehk juba miskit põnevamat ka rääkida. Sõidame sinna vist pea 5-6 h, et magamiseks peaks aega jaguma küll.
Järgmise nädalani!!
No comments:
Post a Comment