RaiN RAIN GO AWAY!!!

25 september- 4 november

Tundub, et see tihedamini kirjutamine ei õnnestu enam väga edukalt, ostsin omale märkmiku, et hakkan siis igapäevaselt ehk märkmeid tegema.

Pühapäeval oli mul ja Susanne-l filmiklubi esimene kohtumine. Sadades seekord õnneks rahvast ei olnud, umbes 60-70 võib-olla. Saime enne ühe hiina neiuga kokku, kes õpib ülikoolis inglise keelt. Ega ta keeleoskus liialt super pole, aga ikka oluliselt parem kui enamustel, seal oli 1 sama eriala poiss ka veel ja siis nad natuke üritasid meile tõlkida, mis räägiti. Siis tuli aeg kui kõik käisid ennast klassi ees tutvustamas, saime šoki Susanne-ga, eriti kui meid veel eraldi tutvustati, et meil on 2 välismaalast ka. Jäime ellu, kaunis. Pärast üritati meid veel mingisse lisa filmiklubisse värvata, kus me saaks laulda ja näidelda ja filme ja asju teha, noh lubasime mõelda ja teada anda, mis meil on vist siiani meelest läinud, sest saame oma päevad ilma selleta sisustatud. Teisipäeval oli vist filmiklubis jälle mingi kohtumine, aga kuna mul oli samal ajal trenn, siis ma ei saanud minna.

Esmaspäevast hakkasid siis trennid ka pihta, esmaspäevast reedeni on nüüd õhtupoolikud sisustatud. Reedel kallas nagu oavarrest ja mul polnud veel vihmavarju, et see trenn jäi nüüd küll vahele, aga muidu on 3 erinevat treenerit olnud, kõik on ägedad. Trennid ise toimuvad mingis suures saalis?, kus on kõrvuti 2 erinevat trenni, nurgas harjutab kätt kalligraafia klubi, tantsijate ümber istutakse väikeste laudade taga ja tehaks midagi, millele ma pole veel pihta saanud ja kohe ühe pisikese seinakese taga harjutakse vist trummide peksmist vms, sest tavaliselt kostub sealt põrgulärmi.

Teisipäeval saime oma stipi kätte ja otsustasime selle siis kohe laiaks lüüa. Sõitsime ratastega jälle linna ja otsustasin siis oma kunagi välja valitud fotoka ära osta, poodi jõudes aga suutsin ikka ümber mõelda ja ostsin midagi uut. Me veetsime seal poes nii kaua aega, et lõpuks ostis Tuuli ka omale pisikese digika. Istusime seal siispisikese laua taga ja kuulasime, kuidas midagi teha ja mida milleks kasutada. Aega ja viitsimist neil on, et kõigile klientidele kõik üksipulgi ära rääkida. Otsisime veel ka raamatupoodi, mis jällegi leidmata jäi.

Kolmapäeval käisime siis lõpuks oma elamislubadel ka järel, võime ametlikult Hiinas elada ja Hiinast lahkuda ja jälle tagasi tulla kuni 31. augustini. Kui ma varem ei naase, siis 1. septembril pean ma tagasi olema, tahan ma seda või mitte.

Siis on tükk tühja maad, ehk mitte liiga palju mäletusi ja reedel sai meil Tuuliga siin olnud nii umbes täpselt kuu aega. Leidsime oma „koeratänavalt“ veel mõned klassivennad ja tegelesime siis ülejäänud õhtu õlle joomisega. Väljas sadas juba terve päeva järjest vihma, et midagi teha niikuinii ei saanud. 12 pidime jälle ühikas olema ja 55 avastasime, et oi nüüd on küll aeg minema hakata, jõudsime ühikasse 12.03-04 ja loomulikult oli uks juba lukus ja valvurit mitte kuskil. Saadeti keegi seestpoolt teda otsima ja nii umbes pool tundi hiljem leiti ta kuksilt neljandalt korruselt kellegi juures joomast. Järgmine päev kuulsin ma kedagi juba 11.57 uksega kolistamas, seega nad sulgevad vahel ka paar minutit varem selle ukse, nii tore.

Laupäeval meil oli vihmast ja kodus passimisest nii siiber, et läksime siia ja sinna poodidesse. Meil on muide nüüd vaheaeg, sest 1. oktoobril on neil rahvuspüha, tähistatakse Hiina Rahvavabariigi asutamist 1949. aastal. Meil siin küll väga aru ei saanud, et oleks mingi püha olnud, poodides olid õhupallid ja mõnedel tänavatel lehvisid lipud aga suurt muud justkui ei tähendanud. Me käisime siis oma aafrika sõprade juures Hiina suurt rahvuspüha tähistamas.

Pühapäeval sadas endiselt vihma, need taifuunid võiksid juba järele jätta. Me pole siin ise peale vihmasaju jälle midagi aru saanud, aga üks sõber rääkis, et kuskil pidi asi ikka täitsa hull olema ja inimesi oli isegi kuskilt Nanningist evakueeritud, no tõesti ei tea kui tõsi see jutt oli. Tänavad aga uputasid küll hoolega, sest kui juba 3 päeva järjest sajab vahetpidamata padukat, siis kuidagi peab see ju välja paistma. Õhtul rääkisin natuke skype-is ja käisin sõbra juures filmi vaatamas.

Esmaspäevaks ei lubanud isegi vihma ja me otsustasime siis siinse loomaaia üle vaadata. Sellele me muidugi ei mõelnud, et on vaheaeg ja seal on palju rahvast. Loomaaed ise oli tore, kui välja jätta see, et me oleks ka võinud puuri hüpata ja lasta inimestel ennast vahtida, pilti teha, näpuga näidata, kommenteerida jne, sest seda tehti niikuinii hoolega. Hakkame sellest juba veidi väsima, aga pole hulluJ. Loomaaias on lõbustuspargi taoline osa ka ja pisike veepark. Lõbukasse tahame isegi minna, siis kui seal nii palju rahvast ei ole, sest need järjekorrad seal olid ikka vägagi ulmelised. Muidu loomaaed nagu loomaaed ikka, loomade tingimused pole kiita, aga muidu on tore. Mingeid väga erilisi loomi seal polnud, aga saime vähemalt koduseid hunti ja karu näha jälle. Käisime veel hüljeste ja delfiinide showd vaatamas. Teises kohas oli ka elevantide show, aga selle me magasime maha ja nägime ainult tiigreid ja inimesi taidlemas. Eks siis järgmine kord vaatame selle ka üle.

Õhtul kiire söök ja pärast jäime Tuuliga veini taha juttu rääkima, kuni kell sai ühtäkki veerand 5. Väga joodavat veini pole siit endiselt leinud.

Täna läksime hommikust/lõunat sööma ja jäime ringi jalutama ja ma tahtsin veel veidi jalutada ja lõpuks jõudsin koju alles 6 paiku. Nüüd sajab jälle vihma, aga jookseme nüüd sööma.

Olge paiid

ja saatke mulle kirju, ehk siis rääkige, millega teie ka tegelete.

Ja kui ma facebookis kirjadele ei vasta pikka aega, siis varuge kannatust, mu nett jamab ja kunagi saan vastatud ka.

Margotil musirullil oli ka vahepeal sünnipäev, niiet 3 hurraad sinna suunda kaJ!