Seekord olin tubli ja kirjutasin enam vähem alati üles, mis ma tegin, et nüüd vaja ainult märksõnu vaadata ja kõik üles kirjutada. See blogi on üks tüütu tegevus tegelikult, minust kirjanikku ei saa J. Ma muidugi ei kurda, omalgi kunagi hea lugeda, mis ma oma Hiina aasta jooksul korda saatsin..
Teen blogi sissekande nüüd kaheks, sest muidu tuleb üks liiga pikk. Üks on siis jõulud ja uusaasta ja eksamid ja aeg enne kui ma Vietnamisse läksin ja teine Vietnami trip ja üks nädalake pärast seda.
21. detsember oli teisipäev nagu ma kalendrist vaatan.. Siis oli meil ikka endiselt kool, ei midagi põnevat. Õhtul jäin kahe sõbraga üksi dongmeni ja mul ei olnud üldse tahtmist koju minna ja kuna 1l nendest tuli järgmisel päeval tüdruk külla ja nad pidid reisima minema, siis ma seebitasin nad ära, et võiks välja minna. Otsustasime Deep Blue-sse tiksuma minna, vedasin nendega kihla, et lähen hommikul kooli ka. 2ks tunniks sain tuttu ja kange nagu ma olen ja kaotada ei tahtnud, siis pidin ikka kooli minema. Pärast seda nagu ikka jooksuga trenni, ei olnud kõige meeldivam. Siis lõunale ja kaotasime oma gängist 2 saksa poissi, 1 läks koju paariks päevaks. Mina tegelesin jõulueelse suurpuhastusega.
22. detsember käisin Josega laime ostmas jõuludeks. Tequila olin juba kunagi varem ostnud, millegipärast oli selline tunne, et kui juba teistsugused jõulud, siis miks mitte sõpradega tequilat juuaJ. Poolel teel nägime alguses madusid ja kui läksime lähemalt uudistama, siis nägime tervet pikka tänavat…tahaks seda kutsuda kui illegal animal street, sest no sealt sai ikka kõike osta. Alustada võib siis kõiksuguste väga mürgiste madude, öökullide, koerte, kasside, igas kujus ja suuruses kilpkonnadega (no tõesti ma polnud vähemalt pooli neist isegi pildi peal kunagi näinud, rääkimata näiteks loomaaiast) ja lõpetades paljude loomadega, millele ma ausalt ei osanud isegi nime panna, aga arvasime ja kõige tipp oli muidugi leopardid. Nägime kolme elusat beebi leopardi ja ühte kellel oli juba sõna otseses mõttes nahu üle kõrvade tõmmatud.. See oli ka nii kondine, et me ei saanud isegi aru, mida sealt süüa saab, aga küsisime ja naine ütles, et söögiks ikka ja see maksis nii umbes 500-600 krooni. Ehk siis Hiinast saab vist tõesti kõike. Enne kui ma unustan, siis Vietnamis olles räägiti meile ikka päris tõsimeeli, kuidas kuskil Hiinas pidi saama mingi väga suure sunna eest osta beebisuppi…inimbeebi siis, ma nii tahaks loota, et see pole võimalik, aga nad olid üsna kindlad. Vanad rikkad mehed pidid seda sööma lootuses, et see pikandab nende eluiga….mida pole näinud, seda minu aju ei võta ja palun palun, teeme nii, et minu silmad seda kunagi nägema ei pea!!
Tahtsin omale mitu kuud musti kindaid ja müsta mütsi osta, aga Hiinas on see täiesti võimatu, sest kõikidel asjadel on küljes, kas pandad, jänesed mõmmid, pallikesed või midagi sätendavat. See ei ole isegi naljakas kui palju vastikult nunnusid asju siin müüakse haha, me nimetame seda Hello Kittyks. Kõik need nunnud asjad käivad sinna ühte patta. Mingid kindad isegi leidsin, natuke pidin harutama ja lõikuma, aga peaaegu. Mütsi otsimise jätsin katki ja ootan nüüd hoolega, et ilmad jälle soojaks läheksid.
23. detsember
Oli enidelt loomulikult koolipäev ja trenn ja niisama passimine. Õhtul oli meil jõulu eelpidu. Keegi teadis, kuskil uues kohas mingit ägedat baari ja kobisime peale õhtusööki sinna, koha nimi Day Day Up. Olime kõik igavusse suremas ja lubasime, et sinna me enam oma jalga ei tõsta. Otsisime tee pealt veel kohti kuhu minna, saatsime pooled inimesed koju ja lõpetasime nagu ikka Deep Blue-s.
24. detsember tegime Tuuliga natuke jõuluoste, söögipoolist siis, käisime trennis ja lõunal tegime Tuuliga ise hõõgveini ja sõime Eestist saadetud piparkooke ja kohalikke peaaegu mandariine ja tuli nii 15% jõulutunnet küll jubaJ.. Pärast käisime õhtusöögil ja mängisime mitte väga jõululikke joomismänge haha. Seekord ajasime isegi 12ks koju ennast. Siis sai veel skype-itud natuke kodustega ja nii need jõulud läksid.
25.detsember tahtsime õhtul veel mingile vägevale hiinlaste korraldatud jõulupeole minna. Oli lubatud, et maksad mingi raha ja siis piiramatus koguses saacd grillida, oleksime pidanud teadma, et hiinlastel on ikka mingi konks. Kuna välismaalasi tahatekse alati peole, siis õnnestus ennast tasuta sisse saada, aga kuna seal oli nii igav ja grillida sai ainult kanajalgu, kanatiibu ja hot doge ja neid ka piiratud koguses. Laua peal oli seal puuvilju ja pähkleid ja mingid karaoke stiilis esinejad olid ka, aga üle 15 minuti me seal ikka vastu ei pidanud. Lõpetasime 6htu hoopis ühes oma lemmikus grillikas.
26-29 detsember
Midagi väga tarka ei toimunud, trennid nagu ikka ja koolis jäid ka poolsalaja mõned tunnid ära, sest õpikud olid enamasti läbi ja midagi väga tarka seal enam teha ei olnud.
Ükspäev käisin kooli kingijagamise jaoks kinki otsimas, see oli paras katsumus, sest kink pidi maksma umbes 100 krooni ja Hiinas võib selle raha eest niii mõndagi saada, aga kuna olid loosipakid, siis ei teadnud ette, kas see läheb tüdrukule või poisile, ma ostsin lõpuks mingi keerulise hiina lauamängu ja mõtlesin, et las kingisaaja pusib siis veidi. Tundus huvitav mäng olevat vähemalt, kes teab.
30. detsember oli koolis siis kiire kordamine enne eksamit ja kingivahetus ja tehti ikka väga suures koguses pilte, väga aasialik lähenemine asjale.
30. detsember läks päev nagu ikka ja õhtul oli plaan ikka koju minna, aga kuidagi ootamatult sai kell 12 läbi ja siis tuli juba Suusi juurde ööseks jääda. Ega me siis kaua toas ei püsinud ja otsustasime, et tuleb ikka hoopis peole minna, läksime allkorrusele poisse ka kaasa moosima ja lõpuks jäime pooleks ööks sinna hoopis ja peole ei jõudnudki.
31. detsember..laupäev…oli veel koolipäev, no tõesti vägev, Ma juba kiusu pärast ei läinud, nad tegid, vist mingid teisipäevast tundi ette, aga koolis ei olnud juba tükk aega midagi väga tarka toimunud niiet uni oli sel hetkel ikka kõvasti magusam. Pärast käisime trennis ja ma värvisin pead ja kiired ettevalmistused ja läksime õhtust sööma. Kell 9 oli juba restorani ees nii mõniigi laip, alguses arvasime, et mingi avarii on olnud, et miks nad keset teed lamavad, aga varsti saime aru, et nad olid juba vägagi üle joonud ennast. Neid ikka tassiti hoolega sealt restost välja… Pärast saime dongmenis reisilt tulnud inimestega kokku ja osad sõitsid juba klubisse ära, me passisime veel natuke teiste ühikas ja lõpuks suutsimegi natuke hilja peale jääda ja tuli uusaasta seekord taksos vastu võtta, aga meil oli väga lõbus ja kluppi jõudes endiselt kõik alles kallistasid ja kargasid ja loopisid õhupalle ja igasugu kraami, niiet tunne oli endiselt nagu oleks uus aasta sekund tagasi alanud.
1. detsember
Kõik nõustusid, et see päev saab olema trennivaba haha. Terve päev ma eeldan läks üsna passimise ja mitte midagi tegemise tähe all. Õhtul käisime jälle restoranis, sest kellegil oli inimesi külas ja siis tahaks ju ikka head toitu neile pakkuda. Peale seda läksime paari inimesega dongmeni, et kiirelt 1 õlu teha ja lõpuks jäime sinna vist pea 2ni. Nii naljakas oli näha dongmeni öösel, kui kõik on kinni, kuigi paar grillikat olid endiselt avatud. Veider, sest keegi seal enam igaljuhul ei söönud. Muidu oli tore õhtu, võin täiesti kindlalt öelda, et ma pole elus nii palju naernud, kui sel õhtul dongmenis. Jututeemad läksid ikka väga käest ja me olime kõik reaalsetes pisarates ja ma arvasin korduvalt, et suren õhupuudusesse. Naeruteraapia sai sel õhtul kindlasti läbitud. Ööseks jälle Suusi juurde.
2. detsember
Trenn, väike õppimine ja sain Pireti saadetud paki kätte…nüüd olen juba kindel, et postkontoris üks muti vihkab mind, järgmine kord lähen valge lipuga ja üritan rau sõlmida vist… Õhtul oli plaan teha väga kiire õhtusöök ja minna koju eksamiteks õppima, aga üsna sunniviisiliselt veeti Deep Blue-sse. Peaaegu läksime Ladyboy showd vaatama, üks baar pidi olema, kus seda vaadata saab, aga pooled poisid olid vastu, totud. Tegelikult oli kell liiga palju ka vist juba, aga küll me millalgi sinna ka jõuame. Selleks hetkeks ma enam väga ei mäletanud, milline minu voodi välja nägi. Teised ka juba naersid, et kas ma veel mäletan, millal viimati kodus magasin…ega ikka ei mäletanud küll. Nii juhtub kui enda ühikas nii vastikult vara suletakse.
3. detsember
ÕPPPIMINE, paanikas loomulikult, sest mul oli nüüdseks 1 päev aega, et õppida 4ks eksamiks. 2 eksamit kolmapäeval ja 2 neljapäeval. Kallas vihma iga päev ja vastikult külmaks kiskus ilm. Ilmateade andis märku, et ilm on „unseasonably cold“, no aitäh. 5 kraadi ja sadas ja siin ju kütet pole, niiet toas on enam-vähem sama külm. Õudus ruudus.
4-5 detsember olid eksamid ja veel paanikas viimane õppine, kolmapäeva õhtul oli mingi väike torm vist ja elekter läks ka ära, lemmik aeg selle jaoks. Õnneks läpakast sai mingeid kuulamisharjutusi veel ikka teha. Neljapäeval pidin kahe eksami vahel veel õppima, aga poisid otsustasid trenni teha ja ma ju ikka ei suutnud vastu panna. Lõpuks me passisime kõik 3si Jose toas, et kurtsime külma ja vihma üle ja lõpuks trenni ei teinudki.
6. detsember
Suurematsorti passimise päev jälle, eksamid said tehtud ja enam polnud vaja millegi pärast põdeda (tahaks väga loota, et said ikka hästi tehtud, aga siiani veel ei tea).
Õhtul jäime jälle liiga kauaks dongmeni ja jäin Suusi juurde jälle ja passisime seal veel poole ööni üleval.
7. detsember
Olin igavusse suremas ja otsustasin turule taidlema minna ja vedasin teisi ka kaasa, näitasin neile ka seda loomatänavat ja kõik lõppes sellega, et nemad shoppasid ja mina ikka midagi ei ostnud. Õhtul Keiu keeldus koju minemast ja sundis inimesi endaga peole tulema, lõpuks ühe vapra leidsin ja sai SOHOs käidud jälle.
8. detsember oli jälle suuresti vist passimise päev, kui ilm on nii külm ja sajab siis pole väga tuju oma nina välja pista. Vahtisin The Big Bang Theory-t, mida mul olid mitmed sõbrad (eriti Pixi) üsna tungivalt soovitanud vaadata. Meeldis meeldis.
Õhtul olime toredustega kus mujal, kui ikka dongmenisJ.
9. detsember
Olime Tuuliga vahepeal otsustanud, et põgeneme mõneks ajaks Vietnami, lootuses, et seal on soe ja tore. Läksimegi siis esmaspäeval viisat tegema, saatkond oli juba kaugel ja kulutasime vist ainult sinna mineku peale pea 2 tundi. Viisa tegemine oli aga jube kiire ja vaevatu. Jooksuga tagasi ja trenni.
10. detsember
Käisime hommikul bussipileteid ostmas ja käisime trennis ja aitasime Patrickul oma uude korterisse kolida. Lõuna ja ilm oli isegi täitsa kobe üle hulga aja. Pesin pesu ja mässasin couchsurfinguga, lootuses, et keegi tahab meid äkki Vietnamis majutada. Tegin natuke Vietnami plaane, millest midagi väga välja ei tulnud. Õhtul oli Patricku uues korteris meie South Park sandwitch night, ehk siis vaatame SP-i ja teeme võileivagrilliga „Euroopa toitu“. Pärast plaanisime jälle välja minna, aga ei jõudnud jälle lõpuks nii kaugele ja olime niisama muhedad jälle poole ööni.
11. detsember
Deck of Cards trenn, see olin mina, kes seda oli nõudnud. Mõtlesin, et no peab ikka korra jälle tegema enne kui kõik inimesed jälle laiali lähevad. See on vist meie kõige karmim workout, kuigi seekord enam nii sur ei tundunud, kui eelmine kord ja ajad olid ka ikka juba hoolega paremaks läinud. EI võtnudki enam 45 minutit aega. Kiire lõuna ja läksime Tuuliga viisadele järgi ja muiudgi oli üsna tipptunni aeg ja minna oli ju vaja linna teise otsa. Lõpuks koju jõudes oli paaniline edasi tagasi jooksmine. Mul oli 45 minuti jooksul vaja saata couchsurfingu meile ja pakkida ja tuba ära koristada ja peole minekuks valmis saada ja ma tõesti ei mäleta, mida kõike veel. Lõpuks jäin natuke õhtusöögile hiljaks, või no teised läksid ka hiljem aga 75 minutiga sain kõik valmis. Elu kõige produktiivsemad 75 minutit ma usun. Viisin asjad Suusi juurde ära, sest hommikul kell 8 läks buss ja ma eeldasin, et kuna lähen peolt otse, siis pole aega kodust läbi minna. Suundusime Sichuani sööma, oli külalisi jälle ja talle oli vaja nagu ikka head toitu ja kohalikku ööelu näidata. Nagu ikka SOHO. Tagasi jõudsime nii umbes 5st. Kohtusime klubis ühe tüdrukuga, kes oli täiesti maani täis ja kelle nimi oli Apple ja siis ta kukkus Suusile helistama öösel. Tema ja Patricku omavahelised jutud telefonis…me olime Suusiga põrandal selili ja naersime. Vahetasin kiirelt riideid ja avastasime, et ei saa majast välja, sest valvur magas ja me olime teda juba liiga palju üles ajanud. Otsisime võimalusi majast väljumiseks ja päris palju nalja sai sellega seoses. Lõpuks tundud parim lahendus ukselt lukk eest ära keerata, olime juba poole peal kui keegi tahtsis veel majast välja saada ja kui juba inimesi kogunema hakkas, siis ajas valvur ennast üles ja lasi meid välja. Otsisime kohta, kus hommikust süüa ja pärast sain Tuuliga kokku ja suundusime bussi peale, et Vietnami sõita. Nii hea õhtu jälle, kuigi viimasel ajal on neid päris tihedalt olnud, mulle meeldib, mu kullakallis Hiina perekond!!
No comments:
Post a Comment