16.06-26.06

L 16.06

Jõudsin natuke liiga vara lennujaama ja check-in läks ka jube kiirelt, et pärast sain pea 2 tundi passida seal. Minu lend, mis pidi väljuma midagi 7 läbi, lükati muidugi hoolega edasi ja kõik lennud, mis pidid minema peale mind olid juba läinud. Selleks hetkeks oli mul juba nii tohutu uni, et ma ei julgenud enam isegi pingil istuda, kartes, et jään maha, sest iga hetk võis ju minu lend ka lõpuks väljuda.  Lõpuuks siis naeratas õnn ka minule kuigi ka enne lennuki õhkutõusu läks veel terve igavik. Õhkutõusu ma tegelikult enam ei mäleta, sest olin siisn juba suures väsimuses ära kukkunud. Ärkasin siis kui me juba Nanningus olime. Jooksuga bussi peale  ja siis takso peale ja otse panka, et raha välja võtta. Jooksuga koju ja viskasin koti maha, haarasin ujumisasjad ja jooksin Suusi ja Goniga  kokku saama. Minu äraolekul oli Hispaania poiss, kes novembris ja detsembris siin oli, tagasi tulnud, et veel reisida ja dongmenis aega veetaJ.

Igal juhul olid nad ka eelmisel õhtul väljas käinud ja ärkamisega oli neil probleeme. Igaljul saime kokku nii 1 ajal ja läksime ühte bussijaama, et jälle Wumingu sõita. See oli siis see meie lemmik järveke. Bussis vahetasime Goniga uudiseid, mis viimase poole aasta jooksul toimunud oli.  Kohale jõudes poest läbi ja kolistasime tuk-tukiga järve äärde. Kohale jõudes ootasid Jakob, Jose ja Til meid juba ees. Nad olid vist eelmine päev ratastega läinud. Varsti Til aga lahkus, kuna meie olime aga alles nii 3 ajal sinna jõudnud siis polnud veel soovi lahkuda ja otsustasime ööseks jääda. Otsisime veidi, õnneks poisid olid kunagi näinud mingit odavat kohta. Leidsime õnneks üles, kolmene tuba  koos teleks ja vendika ja veeautomaadiga maksis umbes 5 eurot. 5 tärni hotell just ei olnud, aga selle hinna eest oli võit missugune.

Edasi ühte oma lemmikusse kohta sööma, njom. 

Läksime pärast veel järve äärde tagasi, sest see pidi öösel megakhuul olema ja me polnudki seal öösel käinud. Oli tõesti lahe, see järv on tegelikult üsna sügav aga öösiti on ta nii tasane, et jääb mulje, nagu seal polekski vett üldse. 

Umbes 2 ajal jätsime poisid oma telki tudule  ja läksime is eoma öömaja juurde tagasi ja no mitte ei leidnud enam. Kõndisime mööda tänavat edasi ja tagasi ja no mida pole seda pole.

Üks tõkatõka juht tuli uurima, et kuhu me minna tahame ja seletasime siis talle ja mul oli õnneks selle öömaja number ja siis ta helistas talle. Seejärel sõitis mööda tänavat edasi tagasi, teise helistamise peale tuli omanik välja. Tuli välja, et olime sealt juba 5x mööda käinud, aga ei leidnud, sest kõikidel kohtadel on mingid seinad ette tõmmatud ööseks.

Tõkatõka juht tahtis 10 jüääni saada selle eest, et ta meid niisama edasi tagasi sõidutas ja see polnud isegi pikk maa, tema õnnetuseks ma polnud loll turist ja sain kurjaks ja andsin talle kas 2 või 3 raha, mille peale muidugi tema keset tänavat kisama pistis. Me ei teinud teist nägugi ja suundusime tuttu.

P 17.06

Hommikul enne 8t jälle äratus. Tagasi poiste juurde järve äärde ja saime õnneks eilse piletiga jälle sisse, ajasime ainult natuke udujuttu. Lebotasime seal ja läksime sööma ja tagasi ujuma. Algselt olid poisid pühapäeva tatoka päevaks kirja pannud, aga kuna järve äärne chill venis, siis lükkasime esmaspäevale.

Varsti oli juba käes lõuna ja tegelesime jälle söömisega ja meie liikusime bussi peale, teised läksid veel oma telki pakkima ja tulid ratastega järgi. Neil oli ratastega mingi jama, et neil läks veidi kauem kui plaanitud oli.

Kodus kiire pesu ja chill ja  väike snäkk ja siis meie legendaarne õllejoomismäng. Pärast ikka tavaline dongmeni chill.

E 18.06

Plaan oli jälle üle pika aja kooli minna, aga esimene tund jäi ära ja teise tunni ajal oli meil varajane trenn, niiet ei saanud ka lugemisse minna.  Trenn oli midagi õelat, sest pärast seda tuli ju tatoka tõttu trennidesse nii umbes nädalane paus. Niigi olime valinud kõige geniaalsema aja selle tegemiseks, väljas oli ju kohutav kuumus. Pärast kiire lõuna ja pesu, haarasime rattad ja TATOO time.

Olime kinni pannud vist aja poole 2st kuni 8ni. Istusime onu juures diivanil ja chillisime niisama, vahepeal oli ka Tuuli otsustanud, et teeb vist ikka ka tatoka, keegi teine peale meie 4ja selle mõttega kaasa ei läinud. Teemaks olid siis kas rotid (sest neil on meil seal mustmiljon ja olid kuidagi sümboolsed) või sisalikud (sisaliku munadest oli nimelt tehtud üks hiina samakas, mida seal palju joodi, niiet see tundus ka sobivat) ja siis meie kullakalli dongmeni märgid. Kõik tatokad olid erinevad aga need asjad siis sidusid.

Mina ja Jakob pidime tegema ühe kunstniku Banksy rotte, lihtsalt tuunisime neid nats. Kohale jõudes, aga valis Tuuli omale sealsetest kataloogidest tatokat ja kui ma sealset ühte sisalikku nägin, siis oli mu teine tatokas meelest läinud. Teised tõdesid ka, et see on tõesti mulle mõeldud ja nii ta läks. Tuuli valis ka ühe mustvalge sisaliku ja Jose oli ise omale märkidest ühe sisaliku tuuninud.

Jakob oli esimene julge jänes. Vaatasid tatoka veel üle ja tegid viimaseid lihve ja nõelad läksid käiku.  Varsti oli tatokas valmis ja ta käsi tõmmati kilesse nagu viiner ja valmis ta oligi.

Jose oli järgmine julge. Ta mõtles veel kohta, aga mõtlesime välja ja ka tema oli juba nõela all. Tal võttis kõige vähem aega, aga tema koht oli üsna kindlasti kõige valusam. Jäi ellu.

Lahke nagu ma olin, lasin veel Tuuli ka ette. Tegime nats pilte ja naersime niisama. Selleks ajaks kui minu kord  kätte jõudis, tahtis onu oma naise ja lapsega õhtust süüa ja arvas, et ma võiks järgmine päev tagasi tvulla. Ma naersin, et ma pole kindel, kas ma tuleks tagasi enam. Saime kokkuleppele, et teeme siis tunni pärast. Käisime ka söömas vahepeal. Umbes 8ks läksime tagasi. Istusime jälle üks pool tunnikest ja valisime mu tatokale märgid välja. Alguses ma tegelikult üritasin nalja teha ja näitasin talle, et tahan ühte suurt, kurja näoga granaati teha, tema nägu oli väärt rohkem kui 1000 sõna ja ma sain 5 minutit naerda hihi. Talle väga ei meeldinud, kuidas ma märke paigutada tahtsin, sest see rikkus mingit hiina sümmeetriat ja kolmnurka ja mis iganes. Mind ei huvitanud :P.

Lõpuks oli kohta ja suurus ja kõik valitud ja pilt nahale kopitud ja Keiu piinamine võis alata. Alguses ei tundunudki väga jube, aga mingid kohad ikka ei olnud üldse meeldivad. Kuna mu tatokas oli hästi värviline ka, siis oli vaja palju hajutada ja see 4ja nõelaga hajutamine ei olnud ka liialt meeldiv. Minu oma võttis kõige rohkem aega ka, üle tunni midagi. Midagi hullu kokkuvõttes polnud, aga kui läbi sai oli täitsa meeldiv ollaJ. Hinnad jäid 250 ja 500 kohaliku vahele. Minu oma oli kõige kallim, aga mis siis ikka, kukkus kenasti välja ja meie isiklik hiina suveniir sellest ägedast aastast.  11 ajal jõudsime tagasi koju.

T-T 19-26.06

Kool ja pärast pidin hiina kultuuri esseed kirjutama, mille tähtaeg oli neljapäev ehk siis oli ju aega veel küll. Otsustasin kirjutada hiina maalist.. See oli meil siis eksami asemel.

Ka järgmine päev ei paistnud ma sellega õhtul koju jõudes kiirustavat, vaid läksin üle triljoni aasta msn-I ja ajasin Margotiga juttu hoopis. Esseed tegin siis ilmselgelt öösel. Varsti tuli aga uni ja nett oli ka halb. Otsustasin siis 3-6 magada ja hommikul enne tundi teine pool valmis teha. Magasin muidugi sisse ja ärkasin kell 8 (tund hakkas 8.40).

Paaaanikaa. Kirjutasin üliihelikiirusega mingi soga kokku, käisin printimas ja 9.30 olin juba koolis. Maailma kiireim essee, viimase hetke kirjutamine on ikka alati minu teema olnud. Kunagi hiljem sain teada, et sain selle eest 96 punkti…ei kujuta ette:P.

Meile tulid siin nii nädalakeseks Eestist üks punt õpilasi ühe suvelaagri raames. Meil paluti, et me nendega kokku saaksime. Niisiis käisime nendega reedel ühes rahvuste muuseumis kaasas ja pärast aitasime neil sööklas sööke tellida.

Nädalavahetusl üritasin eksamiteks õppida, mitte liiga edukalt. Nagu ikka siis viimasel hetkel tegelesin sellega lõpuks veidi.  Naersin kui mu õpetaja mulle rääkis, et võid eestlastega veel kokku saada, et isegi kui sa õpid, siis saad võib-olla paa punkti rohkem. Sellest eeldasin, et tuleb lihtne eksam, mida see nüüd mitte ei olnud aga olgu.

Pühapäeval oli siis jaanipäev ka ju, korra tuli meelde, et on jaanipäev kui nägin tänava nurgal mingit prahihunnikut põlemas, see oli ka kõik.

Esmaspäeval oli Wu laoshi eksam (see milleks ma õppima ei pidanud) ja lugemise eksam. Nägin koridoris eestlasi ka, kes seal teistele kaerajaani või kungla rahvast või midagi laulsid. Veider oli hiinas olles kuskilt eesti keelt kuulda. Rääkisin teistele ka, et kuulake eesti laul ja laulsid kaasa. Nad arvasid, et ma olen hulluks läinud:D.

Järgmisel päeval oli meedia eksam, seda ma isegi kartsin kõige rohkem. Seal oli grammatika ja muud osad ja siis kõik käisid ükshaaval suulist ka tegemas. 2 teemat ja sõnad. Sain hakkama. Astusin välja ja kooliaasta oligi läbi..täitsa meeldiv tunne…kui vaid koju minek iga päevaga lähemale ei oleks tulnud.

Aa ja nagu ikka eestlaste needus, muidu oli siin ju kogu aeg super ilm, aga kui nad siin olid siis sadas päris palju vihma ja oli pilves. Päev enne kui nad ära läksid läks ilm ilusaks jälle.